Selle tuntud koorilalulu ja (rahva)”tantsude tantsu” – “Tuljaku” avasõnade saatel vaatame põgusalt, mida on Linnamäe kandi isetegevuslaste toimetamistest kirjutatud kodulooalbumis “Rahvamaja”.
***
1908. aasta veebruarikuus asutati Taeblas segakoor, kus lõid kaasa ka viis lauljat Oru vallast. Koorijuhiks oli Taebla õpetaja Valter Käär (allpool oleval 1908. aasta fotol 2. reas vasakult teine). Esimest korda esineti Lääne-Nigula kirikus juba sama aasta lihavõttepühade ajal.
1909. aasta varasügisel asutati Kirimäe mõisa saalis Lääne-Nigula Hariduse Selts. Seltsi asutajate seas olid ka Oru valla mehed –
Oru ministeeriumikooli õpetaja Johannes Albert (samal fotol 1. reas vas. esimene) ja vallakirjutaja Johannes Saar (2. reas vas. esimene).
Lääne-Nigula Hariduse Seltsi juurde loodud laulukooris laulsid ka Oru kooli õpetajad – Artur Vana, Gustav Spuhl, Elise Oengo.
***
Koorilaulu algusest Linnamäel.
Oru lauljad Narva laulupeol 1924. aastal.
1928. aasta IX üldlaulupeo eelproov Linnamäel. Esireas keskel Cyrillus Kreek
Läänemaa laulupeol 1925. aasta suvel.
***
1909. a jõulude ajal korraldati esimene pidu Linnamäel – Oru Ministeeriumikooli ruumes.
Kanti ette Mändmetsa näidend „Neli päeva“. Osalistena olid kaastegevad Oru kooli juhataja Jaan Jürisson, vallasekretär Tilling, Oru kooli õpetajad Marta ja Johannes Albert, Rannaküla kooliõpetaja Eek ja kohapealsed külanoored Luise Rangis, Maria Rein ja Arkaadi Nurk. Näidendites mängisid neil aastail veel Oru õpetaja Pikberg, Uugla õpetaja Maria Blees, Johanna Viidebaum, Johannes Ulm.
1910. aasta lihavõttepühade ajal esietendus Kärbla mõisa küünis juba uus näidend – Rutofi “Vastu vett”.
Linnamäe kandi pidusid korraldati veel Oru mõisas, vahel ka Uugla mõisa saalis. Üks parimaid lavastusi oli “Randvee uus peremees”.
1930-38. aastatel koosnes näitetrupp järgmistest inimestest – Aliide Krupp, Anni Laurits, Erna Tõnisson, Miralda Siim (Kelviste), Helga Saar (Mällo), August Allmäe, Alfred Schönberg, August Schönberg, Ilmar Rakfeldt, Johannes Kamarik.
***
Lääne-Nigula Põllumeeste Selts asutati Linnamäel, kuid hiljem kujunes seltsi keskuseks Taebla.
Umbes 1921 avati Kirimäel Lääne-Nigula Põllumeeste Seltsi maja, mis kujunes järgnevaks kümneks aastaks Lääne-Nigula kihelkonna kultuurielu keskuseks.
Oru inimesed õppisid näidendeid Linnamäel, aga ette kanti need Kirimäe seltsimaja saalis, kuna Linnamäel puudusid ruumid suurema hulga publiku mahutamiseks.
***
1928. aastal asutati Orul puhkpilliorkester. Alguses oli mängijaid kaheksa – August Allmäe, Oskar ja Gustav Niiler, Evald Tubala, Paul Kuusik, Johannes Ulm, Gustav Spuhl, Johannes Saar, hiljem lisandusid Enn Eerma, Rudolf Mustkivi, August Limbak. Juhatas Paul Kuusik, hiljem õpetaja Ahti Vana.
1930-tel korraldati Linnamäel veel osavõtjaterohkeid samariitlaste (esmaabiandjate),
käsitöö- ja keedukursusi.
***
1937. aasta suvel avati Lääne-Nigula Hariduse Seltsi, kui kõige vanema ja autoriteetsema kohaliku seltsi eestvedamisel Oru rahvamaja.
Nõukogude korra ajal oli maja kauaaegseks juhatajaks Evald Notton. Läbi aegade on rahvamaja tööd juhtinud ka Endel Nurk, Asta Reedi, Eha Lipp, Ingrid Jakobi, Varje Ledis, Rain Poolen…
***
Peale sõda, juba 1946. aastal kogunes rühm näitemänguhuvilisi Oru rahvamajja, et õppida selgeks 3-vaatuseline komöödia “Esimesed päevad”. Näitejuhti, samuti ka ringijuhti ei olnud, oli ainult rühm näitekunsti vastu huvi tundvaid inimesi ja lava, millel mängida. Esietendus Oru rahvamajas võeti publiku poolt väga soojalt vastu ja sama lavastusega esineti 1946. aasta talvel Haapsalu kultuurimajas. Näidendeid hakkas lavastama Oru kooli õpetaja Helma Veere, aga ka S. Elgas, E. Saarlepp. Näitemänguhuvilised olid sel ajal E. Prikk, E. Notton, E. Viilmaa, E. Kusma, E. Nurk, A. Uibo, H. Koort, V. Uus, V. Lobja, H, Mustkivi, J. Sillajõe, H. Pais, E. Karinurm, E. Männik.
Rahvamajas toimus aastakümnete jooksul palju kodukandi inimesi liitvaid tegevusi – oli kodundus- ja kodulooring, näitering,
naiskoor,
segakoor,
keelpilliorkester,
rahvatantsuring,
naisansamblid,
tantsubänd.
Toimusid pere- ja noorteklubi üritused, tantsupeod ja esinejatega kohviõhtud.
***
1956. aastal viidi rahvamaja juures läbi kursus ja eksamid autojuhtidele ning mootorratturitele.
***
27. mail 1956 andis Linnamäe rahvamajas kontserdi Georg Ots, klaveril saatis Gennadi Podelski.
Fotol Gennadi Podelski, Asta Ots ja Georg Ots rahvamajas peale esinemist.
Sellised suurmehed siis meie õuel käinud.
1956. aastal toimus Oru rahvamajas teatrite külalisetendusi 18, kinoetendusi 68, peoõhtuid 17, loenguid 45!!!
***
Nagu näha, oli Linnamäe seltsielu tõeliselt kirev, aktiivne ja pulbitsev.
Paraku jäi muutlike aegade keerises meie kultuurikants rahvamaja tühjaks, lagunes ja lammutati.
Aga no ei lõpeta nii negatiivselt ja kurvalt! 🙂
***
1990-tel alustas Helgi Milleri juhendamisel taas tegevust Linnamäe segarühm,
millest kasvas välja tänaseks juba vägagi staažikas, maad ja ilma näinud rõõmsameelne ning kergejalgne tantsukollektiiv “Oru Jommid”.
“Jommid” Valge Daami päevadel (1994)
ja Tallinnas tantsupeol (1994)
Samale, 1994. aasta tantsupeole Tallinnas tantsis ennast Tiiu Mihelsoni juhendamisel ka Linnamäe naisrühm,
tänagi tegutseva, palju reisinud kena ja toimeka tüdrukutetrupi 🙂 “Oru Marid” eelkäija.
Oru naisrühm Haapsalus (1994)
“Oru Marid” Slovakkias (2007)
***
Sellised need meie mehed ja naised on – särasilmsed ja tegusad, täis tahtmist vabal ajal harjutada, et pakkuda silmailu ja tantsulusti nii endale kui teistele!
Mis Sinu hinge kõnetaks, ISE tegija?
1