Põhjalikult meie kandi kodulugu kajastav, Alfred Lumeste raamat “Oru vald I” pajatab Linnamäe ühe vanima hoone ehitamise kohta: “Vallamaja ehitamise otsus langetati 21.10 1891. aastal.
Protokollile kirjutasid alla volimehed Mihkel Niggor, Jüri Bross, Jaan Tragon, Mihkel Dannbusch, Hans Truus, Prido Konks, Jürri Druus, Rein Baumann, Jürri Kreekov, Jürri Kiperman, Jaan Lausman, Kustav Rank, Hans Tuiman, Jaan Aavik, talitaja Jüri Peterberg, talitaja abimehed Mihkel Sihver, Jaan Notton ja Hans Hinnobert.
Palgid veeti välja Piirsalu mõisa metsadest, ka telliskivide ostmisel saadi kaubale Piirsalu mõisahärraga. Paekivid vundamendi tarbeks leiti oma valla maadelt, lupja saadi Niibi mõisast. Kohalikelt valla inimestelt osteti sammalt (1 rubla ja 25 kopikat koorem), katusevitsu (100 väänatud vitsa eest 20 kopikat), õlevihkusid (7 kopikat vihk). 1893.aastal sai maja põhimõtteliselt valmis, 1894.a kaeti Narva lauavabrikust toodud paneellauaga, värviti kollaseks. Maja kindlustati 2000 rubla eest tuleõnnetuse vastu.”
Foto kodulooalbumist “Linnamäe”
Maja põhiplaan aastast 1925.
Gustav Jootmaa jutustusest kodulooalbumis:
“Uues vallamajas elas kirjutaja ja kasak. Arestialuste jaoks oli kaks puuri. Vallamajas pidas istungeid ka vallakohus. Kolm kohtunikku istusid punase kaleviga kaetud laua taga. Üks neist oli peamees, kes kandis kaelas raha. Laual oli kohtukull. Kohtunikud määrasid ka ihunuhtlust.
Kaks Rannaküla noormeest said kumbki 15 kepihoopi (kuni 25 kepihoopi võis vallakohus määrata).
Kasakas Preis oli nuhtleja ja see asi aeti korda vallamaja kuuris.
Kohtunikud aga ise kunagi pealt vaatama ei tulnud. Kasakas käskis kohtualusel kõvasti karjuda, nagu oleks suur valu ja kohtunikud kuuleksid, ise aga plaksutas kepiga niisama.
Õhtul oli kasakas Preis koos kohtualustega kõrtsis.”
***
Vallamaja oli Oru valla administratiivne keskus, kus käis koos vallavolikogu.
Volinike hulgast valiti vallavanem ja tema kaks abi. Kirjalikke töid tegi vallasekretär ja tema abi.
Vallamajas oli ka postiagentuur ja telefonikeskjaam ning Haridusseltsi raamatukogu, mille raamatud mahtusid vallakantselei nurgas olevasse kappi. Post toodi kolm korda nädalas Haapsalust. Posti viimist küladesse, ka kaugematesse nagu Keedika, Soolu, Änniste organiseerisid külaelanikud ise. Juhtus, et kirjad seisid mitu nädalat vallamajas.
Telefonikommutaator asus kantselei taga olevas toas. See oli selline seadeldis , mida tuli natuke vändata, siis võttis keskjaam vastu ja ühendas soovitud kohaga. Kui jutud räägitud, pidi kella andma –see oli keskjaamale märguandeks, et on kõne lõpetatud, ning side ühendati lahti.
Abonente oli vähe. Linnamäe telefonikeskjaama abonentideks olid siis ka Riguldi metsaülem, Riguldi, Paslepa ja Sutlepa vallamajad, sest seal eraldi keskjaama ei olnud. Telefonid olid ainult valdade keskustes.
Vallamajade kaudu käis ka vangitapp ehk vangide eskort. Lõuna-Läänemaalt toodavad vangid viidi vallamajast vallamajja – Paliverest Taeblasse, sealt Orule, Orult Haapsalu vanglasse. Vangid olid peamiselt vallakasakate hoole all. Ohtlikuma vangi puhul anti vallast abiline. Talvel vajati küüdimeest, liiklemiseks oli vähe mootorsõidukeid.
***
Marta Mets meenutab:„Vanas vallamajas oli sisse minnes vasakut kätt vallakirjutaja ruum, vallakirjutaja oli siis Johannes Saar (Saare Helga ja Lemmi isa), kirjutaja abiks August Alman. Paremal elas valla kojamehe pere – Villem ja Elviine Külve (eestistati Kleemaniks), tütar Lehti oli neil ka.
Vallamajas oli arestikamber, kuhu pandi laadapäeval kaklejad ja muud pahategijad.
Vallamajas registreeriti 1940. aastal minu ja mu mehe Antsu abielu. Meie paari panemisel olid käemeesteks minu poolt vend Villem Nõupuu, mehe poolt mehe vend Jaan Mets. Käemehed andsid allkirja, et on selle paari panemise tunnistajateks. Pärast läksime kõik koos koju, Tuisu tallu, kus sugulased juba ees ootasid ja toimus väike koosviibimine.”
***
Üks Linnamäe poiss mäletab: ” Vallaamajal oli rookatus ja seda vahetades tulid välja hõbedse otsaga inglise padrunid. Küll see oli poisikestele põnev leid!“
***
1950-tel töötas majas Linnamäe külanõukogu täitevkomitee, Lauristini nimelise kolhoosi kontor ja Linnamäe (enne kandis nime Räägu) sidejaoskond. Hiljem ka Hoiukassa.
Vallamaja trepil.
Vallamaja sisevaadetest pilk tolleaegsele telefoniside vahendile (opeeraatorid Leida Laurand-Raie ja Linda Viidemaa-Küünarpuu)
ja hilisema aja postipunkti. Leti taga kauaaegne sidetöötaja Leida Raie.
Külanõukogu raamatupidajat Leida Nottonit on õnnitlema tulnud k/n sekretär Ester Peterson.
Tähelepanu ka tolleaegsele kontoritehnikale – trükimasin, telefon, nuppudega arvelaud…
Kui ka Sul on ägedaid vanu pilte jagada, anna teada 😉 – 5667-9002 või eve@las.ee.
Skännime arvutisse ja saad fotod koju tagasi viia ning ka teised saavad osa millestki, mida enne (või siis ammu) näinud ei ole.