Tõenäoliselt on inimesi, kes Linnamäe raamatukogu arhiivis olevate materjalidega tuttavad ei ole. Järgnevalt katkendeid Oru Kodulooringi 1950-60-l aastatel koostatud käsikirjalistest albumitest „Linnamäe“ ja „Linnamäe alevik“:
LINNAMÄE. Esimesed mälestused.
Aleksander Põli (1881-1959, elas Piilamaa külas Põllusma talus) jutustuse järgi oli Linnamäe esimeseks nimeks Leinamäe.
Venelaste ja rootslaste vahel olnud suur lahing, veri voolanud ojadena. Langenud maetud Haapsalu ja Riguldi teede vahelisele alale. Siia maetud peale sõda ka katku kätte surnuid.
Paigale antud nimeks Leinamäe. Nii rääkis ka Mari Evert Teorehe talust, kes suri 1947. a. 78. aasta vanusena.
Aino Okkamaa meenutab: „Mällo maja taga teeristis olevat olnud väga suur ühishaud. Helga teadis, et sealt kaevates olla maa seest luid välja tulnud, rahvas kutsus seda kohta Leinamäeks.”
***
Ajaloolased ütlevad, et Linnamäel ei ole Põhjasõja ajal lahinguid olnud. On aga andmeid, et Põhjasõja ajal ja venelaste siia tungimisel haaranud Haapsalu ümbrust katk.
Nigula kihelkonnas suri 2484-st elanikust katku 1889 inimest. Kuna meie kodukoht kuulub ka Nigula kihelkonda, siis võib arvata, et 1710-1711 a katku läbi surnuid maeti siia ja nii sai paik nimetuse Leinamäe.
***
Aastaks 1885 oli Leinamäe rahvasuus muutunud Leenamäeks.
Väga ilmekalt on tolleaegse Leenamäe kirjeldust oma artiklis edasi andnud Helga Mällo:
„See oli Läänemaa üks kehvemaid nurki.
Teed olid kevadel ja sügisel põhjatud, porised, suvel kaetud paarikümne sentimeetri paksuse tolmukorraga. Põhjast ja lõunast kasvas kuni ristteeni välja tihe lepavõsa. Idas jäi maantee haardesse tükk ebatasast maad liivaaukude, rändrahnude ja üksikute mändidega. Nende taga oli kehv ja kivine talupõld. Teeristist 1 km Haapsalu poole, jõekese kaldal asus Räägu mõis. Teeristilt 1 km põhjasuunas oli Oru mõis ilusa okasmetsa serval.
Teeristil lömitas ainult vana poollagunenud kõrts. Postihobused möödusid sellest peatumata. Kõrtsi taga oli koppel ja sarapik üksikute haabadega.
Leenamäel siis teisi maju ei olnud, lähemad talud olid teeristist poole kilomeetri kaugusel – Kruusiaugu , Teorehe , Lepiku , Sarapuu , Kupja ja Maandi.”
***
Gustav Jootmaa sündis Tagaveres 1881.a., kuid üsna varases lapseeas asus ta emaga elama Leenamäe poollagunenud kõrtsi.
Gustavi mälestustest: „Ühel päeval oli Räägu mõisahärra meestega teeristil ja panid sinna ristikivi. Mina, kui väikene poisike, olin ka juures. Mõisahärra ütles mulle, et poiss, pea meeles ja räägi ka teistele, et selle kivi pani Räägu mõisahärra Baggu“
Mõisamaast eraldati osa maad ehituskruntideks, Leenamäe hakkas laienema…
„Linnamäeks“ hakati meie kodualevikku kutsuma umbes 1910-st aastast, kuid veel 1940-l aastatel kasutasid vanemad inimesed Leenamäe nimetust.
***
Linnamäe teerist 1930. aastal. Vasakul vana kõrtsihoone, tagapool praegune kauplus.
