Maalinäitus LASi majas

LASi maja II korruse fuajees on üles seatud Seljaküla juurtega kunstniku Kaja Hintsi maalinäitus “Maal”.

Kui aastaid tagasi Viivika Orula poolt algatatud ja igas mõttes “maale toodud” näituste autorid tulid väheke kaugemalt, siis mitmed viimased väljapanekud on avanud kohaliku loomingu aaretelaeka – Aile Nõupuu ja Une Nõupuu Kärbla külast, Andri Lõhek Vedrast ja muidugi tänane päevakangelane Kaja Hints Seljakülast.

Peeglisaali on kaunistanud Kaur Nellise loodusfotod ja teistegi Oru kooli õpilaste, õpetaja Aive Nõupuu juhendamisel valminud tööde esitlemine on juba vahvaks traditsiooniks saanud.

Jätkuvalt head silma meie andekatele kunstiinimestele, nii suurtele kui väheke väiksematele!

Suur tänu, et muudate oma loominguga meie ümbrust kaunimaks ja seeläbi kogu maailma veel paremaks paigaks…

Autorilt.

Kuidas ma kunstnikuks hakkasin

Minu jaoks on olnud maalimine midagi sellist, mille suhtes olen tundnud sügavat aukartust. Olen imetlenud maalikunstnike töid ja arvanud, et tavaline inimene selleni ei küündi.  Lapsena käisin kunstitunni ukse taga piilumas kuid ei julgenud paluda, et mind kunstiringi võetaks. Keskkooli ajal joonistasin koomiksite tegelasi maha ja see oligi kogu minu kunst.

Tõuke sain haigestumisest, kui ainult köhisin mitmed nädalad ühtejärge. Niidirullid olid juba värvi järgi ja kruvidki pikkuse järjekorda pandud. Mõtlesin, et mis minust niimoodi saab, kui ma ei saa enam sporti teha ja ega kellegagi suhelda (rääkida). Siis küpses mõte, et kui prooviks siiski veidi maalida.

Ostsin endale õlivärvid ja esimene õlimaal oli piibel „Loov Impulsi“ tunnis. Hiljem ostsin molberti ja sealt edasi läks piltide kvaliteet kohe paremaks.

Mingil hetkel tekkis mul tunne, et ma ei tea tegelikult mitte midagi. Käisin mööda raamatupoode ja otsisin õpikuid. Raamatukogust sai hulga kunstiõpikud läbi loetud. Tahtsin kõike ise proovida, nii huvitav tundus see maailm. Ostsin poest kõik väikesed, lastele mõeldud draakonipildiga lõuendid ära. Proovisin maalida erinevaid asju, erinevates tehnikates, et leida oma. Päris raske oli keskenduda näiteks sidruni maalimisele kui vastu vaatab terase pilguga draakon.

Sellest ajast olen palju maalinud, suvel näiteks meie maakodus Läänemaal parmude rünnakut trotsides ja mererannas tuulega võideldes.

Ükskord juuksurgi märkis, et kas ma tean, et mul on kõrv värvine …

10 aasta jooksul olen otsinud kõikvõimalikke koolitusi, mis pakkusid huvi ja kus õpetati maalimist. Nüüdseks olen  erinevate kunstnike käe all, igaühelt midagi õppinud.  Loomuliku jätkuna tuli kahe aastane klassikalise maalikunsti kursus Eesti Kunstiakadeemias, mille lõpetasin 2015 ja  Tallinna Ülikooli visuaalteraapia kursus 2016. Saadud teadmisi olen püüdnud jõudumööda rakendada ja ka teistele väikestviisi edasi anda. Sõprade, kolleegide tunnustus, positiivne tagasiside on olnud vesi minu veskile.

Maalidest.

Oleksin rõõmus, kui minu maalid tekitaksid äratundmisrõõmu, elustaksid mõnda meenutust või vallandaks fantaasia. Iga maaliga kaasneb oma lugu. Vaataja võib leida sealt oma loo. Kõik pildid on maalitud kohtadest, kus olen ise viibinud va Vasalemma jõgi, kus kalapüügil käis minu poeg.  Kui Sa vaatad maali siis vaata ja mõtle, mis võis seal veel olla, lõhnad … helid…  näha on vaid killuke tegelikkusest … mis meenub Sulle!?

Minu ema on sündinud Läänemaal ja isa Virumaal, mõlemad on pärit taludest. Ilmselt seetõttu tunnen end lihtsas ja looduslikus keskkonnas hästi ning püüan seda ka jäädvustada. Talumaalid meenutavad minu lapsepõlvesuvesid Läänemaal. Need on ainest saanud maakodu ümbrusest Seljakülast ja Keedikast.

Nõva rand on üks ilusamaid randu mida tean, tol päeval laulsid seal liivad …  Nõva sadamas – imelisel jaaniööl kohtusin seal ühe armsa väikese tüdrukuga … maalisime seal siis koos merd, sõpruse arenedes kutsus ta mind lahkesti oma pere telki magama…

Ükskord Haanjas – meenub, kuidas krudiseva lumega, täiskuu valguses sai Kurgjärve spordibaasist kohalikku kohvikusse sumbatud ja salajutte räägitud.  

Maalimisest. Tähtsaim on minu jaoks, et maal väljendaks tunnetust ja emotsiooni. Maalin tavaliselt ühte pilti niikaua kuni maalile tuleb hing sisse ehk ta hakkab kõnelema. Lisaks emotsiooni edasi andmisele on maalides peidus tehniline ülesanne või isegi mitu. Olen tasapisi end arendanud selle 10 aastaga, mil alustasin. Arengutee on nähtav ka maalidelt.

Mõned maalid on valminud pikaajalise protsessi tulemusena. Olen neid üle maalinud, otsinud tausta või mõnda muud lahendust. Teistega on läinud kiiremini.

Palju pilte olen maalinud kodus prozektorivalgel või oodates pimedal ajal seda üürikest õiget valgust. Eriti meeldib mulle maalida vabas õhus, liigsest päikesest, tuulest, sääskede- parmude rünnakust hoolimata. Maalilaagris, väljas maalides on valminud maal Vihula mõisa tuuleveski.

Julgustan endas leidma see miski ja sellega tegelema! See on puhas rõõm!

Facebookist leiab mind aadressilt: Kaja Hints Art Studio. Telefon 5226028

Kaja Hints, sügis 2021