Rubriik: Kodulugu

Oh kooliaeg, oh kooliaeg…

Täna jälle Oru koolis, liigume ajas edasi enam-vähem sealt, kus pooleli jäime 🙂 *** Eliko Nottoni uurimistööst “Oru Algkool 1962-1984”: “1962. aastal alustas Oru kool teist õppeaastat 8-klassilisena. Vanemate klasside lapsed tulid Jalukse, Nagimäe ja Sutlepa algkoolist ning Riguldi 7-klassilisest koolist. Koolimajas kasutati kahte korrust, aga kõikjal kummitas ikkagi ruumipuudus. Paar aastat tagasi oli koolile tehtud …

Killukesi Keedikast – linnusemäest külaplatsini!

2003. aastal toimunud Keedika külapäeva infolehest võib lugeda, et esimene jälg inimtegevusest selles külas pärineb II aastatuhande algusest ja selleks on Keedika linnamägi. Veebileht http://laanemaa.arheoloogia.info ütleb, et linnuse platoo on põhja-lõuna suunas 45-47 m pikk ja 30 m lai. Idast, maantee poolt, on linnuse kõrgus 4 m, läänest, kust muistist kaitseb ka sügav looduslik org, 6 m. …

Oru kool Eesti Vabariigi ja II Maailmasõja ajal

Albumist “Koolielu 1875-1946” võib lugeda, et Eesti Vabariigi ajal töötas Orul 6-klassiline Algkool. 1920. aaasta sügisel tuli kooli juhatajaks Gustav Spuhl, kes töötas sellel kohal 24 aastat. Õpetajate kuupalk oli 80-90 kr., lisaks prii korter, küte ja valgustus. Õpilasi oli neil aastail tavaliselt üle saja – tõeliselt palju! Peaaegu sama arvukalt kui praegu 🙂 : 2016/2017 …

Jaluksesse!

Rahvasuu räägib: “See juhtus sadade aastate eest, kui raske orjuse eest kargas Jalukse maile ära üks orjast mees. Tuli teine, tuli kolmas – külas hakkas elu tekkima… Kuna küla asus kõrgendikul keset soiseid maid ja mõisnik oma orje tõllas sõites kätte ei saanud – siia sai vaid jalgsi (jaluksi) tulla, hakati seda kanti kutsuma Jalgalaskjate külaks. …

Algas uus kooliaasta!

Ja seoses sellega jagaks  midagi praktilist, midagi nostalgilist, ja midagi emotsionaalset, mis seotud kooliaastatega Orul… *** Selle imetlusväärsete nikerdustega praktilise tarbeeseme  – kirjutusvahendite garnituuri valmistas  Oru kooli 1931. aastal lõpetanud Artur Randloo kooli tööõpetuse tunnis. Kuninglik, kas pole! Tindipott ja sulepea olid sel ajal igapäevased koolitarbed. Sulepeade otsas kasutati erinevad sulgi – iirissulge laiema kirja tegemiseks, redissulge …

Fotoleid meiereist

Nagu pildilt näha, kuulus Linnamäe meierei firmale Carl F. Gahlnbäck, mille kohta Päewaleht, nr. 352, 30. detsember 1936 kirjutab: Firma Carl F. Gahlnbäck 100-aastane. 1.jaanuaril 1937. a. vöib firma Carl F. Gahlnbäck tagasi waadata oma 100-aastasele tegevusele. Selle aja fooksul on firma vahet pidamata olnud Gahlnbäcki perekonna käes, kelle esivanemad rändasid Eestisse Rootsist. Oma tegevuse alul omas firma suurema …

Kuidas me rahvamaja saime…

 1937. aasta 30. juulil kirjutab „Lääne Elu“:   ORULASTE ÜHISKODU AVATAKSE. RAHVAMAJA VALMIS LÄBI RASKUSTE.   Pühapäeval, 1. augustil  avatakse Linnamäel Oru valla ja selle ümbruse seltside kodu, mille ehitamisega on juba niikaugele jõutud. Eelolev puhkepäev kujuneb suurimaks pidupäevaks orulastele ja saabuvaile külalisile, kellede arv võib küünida sadadeni, et oma silmaga elada kaasa kohalikule rahvale, kes …

Vanast vallamajast…

Põhjalikult meie kandi ajalugu kajastav Alfred Lumeste raamat “Oru vald I” pajatab Linnamäe ühe vanima hoone ehitamise kohta: “Vallamaja ehitamise otsus langetati 21.10 1891. aastal. Protokollile kirjutasid alla volimehed Mihkel Niggor, Jüri Bross, Jaan Tragon, Mihkel Dannbusch, Hans Truus, Prido Konks, Jürri Druus, Rein Baumann, Jürri Kreekov, Jürri Kiperman, Jaan Lausman, Kustav Rank, Hans Tuiman, Jaan …

Läki teeristi poodi!

Meenutuseks varasematest artiklitest, et juba enne 1917. aastat oli Linnamäe teeristi ehitatud ettevõtja Esserma poolt kauplusehoone, mille ta hiljem müüs kaupmees Eltsele – see haavapalkidest “Haavanoti” maja 🙂 . Kui Elts sai kodanliku Eesti valitsuse ajal asundusest talumaad, kolis ta koos oma majaga Linnamäe teeristist ära ja praeguse kauplusehoone ehitamist alustas Herman Sheffers. Ehituse kulud viisid …

Kärbla ja Rannaküla külakoolidest Oru ministeeriumikoolini…

Jätkuvad katkendid Helga Mällo koostatud kodulooalbumist “Koolielu 1875-1946”   Kärbla koolimaja (1852-1903) asus Linnamäelt Koela poole minnes  vasakul pool tee ääres enne Koela keskust, vanas poolkelpkatusega majas (Riiusma talu kõrval, praegune Melsaste kodu). Kärbla kooliks nimetati sellepärast, et selle kandi maad (endine Kopli küla) kuulusid Kärbla mõisa juurde. Järgnevalt Alma Saarlepp-Villiko  (s.1881, oli Orul kooliteenija) ja …