Rubriik: Kodulugu

Rannarahva lugu jätkub…

Algus eelmisel reedel (http://las.ee/2017/12/01/saunja-kandi-rannarahva-elust-olust/). Täna tulevad Saunja kandi rannarahva elu-olu kirjeldades jutuks järgmised teemad – latikaparve piiramine, liimiga kalapüük, kuidas Saunjas ühe noodaga 1100 kg kala välja tõmmati, linast ja kanepist võrguniidi tegemine, miks kutsikas võrgu külge kinnitati, suuremate pühade tähistamisest, pulmaliste riiete “pihta panemisest”, lugu ilma hobuseta sõitvast vankrist ja ahju aetud puust jalgrattast. NB! Väga oodatud …

Saunja kandi rannarahva elust-olust…

1992. aastal tulekahjus hävinud Oru koduloomuuseumi varadest on säilinud tol hetkel mujal asunud pärimuslugude kaust, kuhu on 1960-tel kogutud meie kandi elu näinud inimeste jutustusi töödest-tegemistest 19. sajandi lõpus, 20-nda alguses. Järgnevas katkendis tuleb juttu tuleohtlikust leivast, talupoegade nutikusest uute töövahendite leiutamisel, väljendi “venib nagu härja ila” päritolust, sellest kuidas meri heina ära viis, sokikulust roolõikusel, …

Oli kord…

Katkendeid Oru piirkonna 1960-tel kogutud koduloolistest jutustustest… Elu näinud inimesed pajatavad Haapsalu-Tallinna rongiliiklusest, esimestest lennukitest, nädalaga Tallinnas käimisest ning jalanõude ja riiete eest töötamisest. Lugeda saab Oru külanoorte elust-olust –  mehele minemiseks vajalikest oskustest, pulmavoori kinni pidamisest Linnamäe teeristis,  kiige all koos käimisest ja paljust muust. + Ungru loss 1959. aastal *** Külapulm 1920-tel. Linnamäe laadalised …

Linnamäelt 80 päevaga ümber Eesti…

Meie staažikas raamatukoguhoidja Saima Maide on talletanud koopia ühest põnevast loost. Läänemaa häälekandja “Lääne Elu” kirjutab reedel, 4. oktoobril 1935. aastal:   ehk siis: Läänemaa poisi kangelaslik teekond rautatud saabastega – 40-50 km päevas. Vahepeal jalutas ka Lätimaal, kuni Riiani. Kogu reis läks maksma ainult 20 krooni. 80-päevalise jalamatka ümber Eesti lõpetas neil päewil noor Läänemaa mees …

Let`s rock! :)

Linnamäe ansamblitest on põhjaliku ülevaate koostanud kohaliku bänditegevuse üks asutajaliikmetest Uno Hinno.   1960-te lõpul hakati ka Linnamäe isetegevuses moodustama tantsumuusika kollektiive, tol ajal nimetati neid vokaal-instrumentaal ansambliteks (VIA). Linnamäe kultuurimaja kunstiliseks juhiks oli siis Irene Koorem ja tolleaegsest koosseisust tean, et Irene mängis klaverit, Toivo Hinno kitarri ja basskitarri mängis minu mäletamist mööda Tarvo Koorem. …

Enne ja nüüd…

Mäletame, et 1890. aasta paiku kolis Koonga vallast Linnamäe teeristil asunud poollagunenud kõrtsi Jaan Nurk naise Liiso ja poeg Aleksandriga. Maja kõpitseti korda ja mõnda aega tegutses Jaan kõrtsmikuna, ehitades praegu teeeristis oleva nelja korteriga maja kohale pika puidust hoone (1950-tel maha põlenud nn. Sheffersi maja), kus avas kaupluse. Mõne aja pärast müüs ta maja ja …

Uhke postipoiss sõitis kord…

Täna avame arhiivis sidejaoskonna kausta, kust leiab sidetöötajate mälestusi, töökirjeldusi, fotosid… Sissejuhatuseks postiside algusaegadest mõned leheküljed kaustas olnud trükisest ” Tallinna Post 350-aastane” (Tallinn 1988).   Meie kandis osutati postiteenuseid vanas vallamajas. Foto aastatest 1934-1937, mil Oru vallavanemaks oli esireas parempoolne mees Villem Neivald (Niinelaid). Muide, hiljutistel korrastustöödel tuli vanast vallamajast põneva leiuna välja postipaki pitsativaha …

Justnagu hiljuti juhtus, et…

Hoole ja armastusega on Linnamäe kanti puudutavaid ajaleheväljalõikeid kogunud elupõline raamatukoguhoidja Saima Maide. Siit leiab lugusid kolhooside naitumisest ja vallavanema ära kolimise plaanist, kündvatest naistest ja hobuseid rautavast kolhoosiesimehest, nii mõnegi olulise hoone rajamisest ja malevaelust,  värvi najal püsti seisvast koolimajast ja taasiseseisvunud Eesti ühest silmapaistvamast ühiskondlikust ehitisest, Ecuadori liblikast ja rohelistest sigadest, saekaatri kohale ehitatud …

Kolhoosiaastad. Tulid, olid, läksid…

Kokkuvõte kodulooalbumist “Kolhoos”. Sõna sekka ütlevad ka meie kandi selleaegsed (töö)tegijad… 1949. aastaks oli pea igas külas moodustatud oma kolhoos – “Uus-Keedika”, “Kopli”, “Võitleja” – hiljem “Kaheksas märts”, “Oru”, “Kungla”, “Auaste”, “Pärna nimeline” –  hilisem “Uus-Salajõe”, “Uus-Niiby” jne.   Inimeste soovimatust minna harjumuspäraselt talumajapidamiselt  üle uuele kolhoosikorrale kirjeldab hästi lõik kohalikus ajalehes “Läänlane” Vedra ja Veski …

Terve vald oli kokku aetud…

Selle tuntud koorilalulu ja (rahva)”tantsude  tantsu” – “Tuljaku” avasõnade saatel vaatame põgusalt, mida on Linnamäe kandi isetegevuslaste toimetamistest kirjutatud  kodulooalbumis “Rahvamaja”. *** 1908. aasta veebruarikuus asutati Taeblas segakoor, kus lõid kaasa ka viis lauljat  Oru vallast. Koorijuhiks oli Taebla õpetaja Valter Käär (allpool oleval 1908. aasta fotol 2. reas vasakult teine). Esimest korda esineti Lääne-Nigula  kirikus …