Albumist “Koolielu 1875-1946” võib lugeda, et Eesti Vabariigi ajal töötas Orul 6-klassiline algkool. 1920. aasta sügisel tuli kooli juhatajaks Gustav Spuhl, kes tegutses sellel kohal 24 aastat.
Õpetajate kuupalk oli 80-90 kr., lisaks prii korter, küte ja valgustus.
Õpilasi oli neil aastail tavaliselt üle saja – tõeliselt palju!
Peaaegu sama arvukalt kui praegu 🙂 :
2016/2017 õppeaastal õpib Oru koolis 126 teadmisjanulist õpilast ning neid õpetab 23 õpetajat.
***
1922. aastal oli Oru 6-klassilises Algkoolis õpilasi järgmiselt:
- klassis – 40
- klassis – 31
- klassis – 33
- klassis – 7
- klassis – 2
- klassis – 4
Kokku 117 õpilast!
Üldise koolikohustuse alla kuulusid lapsed vanuses 8-14 eluaastat, “sunduslik“ oli 4. klassi hariduse saamine. Lapsevanemad ei pidanud aga lastele hariduse andmist vajalikuks – talumajapidamises oli rohkem töökäsi vaja ning vanuse kasvades õpilaste arv klassides vähenes…
Aja möödudes olukord veidi paranes – kui 1927. aastal lõpetas Oru kooli kuus klassi 12 õpilast, siis 1937. aastal juba 22 õpilast.
***
Tunnistusi anti kaks korda aastas – jõulude ajal ja kevadel. Kõige parem hinne oli 4, kõige halvem 1. Tegelikult pandi aga hinne sõnadega – hea, rahuldav, vaevalt rahuldav, nõrk.
Õppevahendeid oli vähe. Muusikariistadest ainult harmoonium, võimlemise vahendeid ei olnud üldse – võimlemistunde peeti klasssis pinkide vahel või riietehoiuruumis, sest riided olid seintele riputatud (kappe ei olnud).
Loodusloolisi õppevahendeid oli rohkem – mikroskoop, aurumasina mudel, klaasprismad, läätsed, piirituselamp, statiivid, katseklaasid, kolbe, mensuurid, uhmer, klaastorud, eboniitpulgad, geomeetrilised kujundid, inimese siseelundite mudelid ja anatoomilised tabelid, gloobus, palju maakaarte, linnuse mudel, kella mudel, seinapildid aastaaegade kohta, seisev arvelaud, kivimite kogu.
Klassides olid jalgadel seisvad tahvlid. Õpetaja jaoks oli kahes klassis kateeder – kõrgema alusega pult.
Tunnid algasid kell 9 hommikul. Õppetund vältas 50 minutit , vahetund 10 ja suur vahetund 20 minutit – siis einetati. Igal lapsel oli kaasas oma kasina sisuga leivakott…
Käimlad olid väljas, põllu serval.
Koolimaja ümbrus oli 1920-3o. aastate vahemikus väga lage. Maja ette istutati küll kaski, kuuski ja vahtraid, maja taha mõned õunapuud, kuid puud olid veel noored ja madalad ning erilist varju ega vaadet ei pakkunud…
***
Õpilastel, kel oli väga pikk koolitee, oli võimalus koolis ööbida.
Poistel oli alumisel korrusel magamistuba. Tütarlastele oli magamiseks eraldatud laudseinaga ruum kõige suuremas põhjapoolses klassis. Esimestel aastatel „öömajalastele“, nagu neid siis hüüti, sooja toitu koolis ei valmistatud – lapsed sõid kodunt kaasa võetud kuiva toitu. Hiljem keetis neile kooliteenija Aada Vammus, kes ka küttis ja koristas ruume.
Valgustuseks olid petrooliumilambid. Lapsevanematel oli kohustus küttepuud teha ja kohale vedada.
Kui Linnamäel mindi üle elektri kasutamisele, siis oli kool üks viimaseid punkte, mis elektrifitseeriti. Valla volikogu ja kooli hoolekogu leidsid, et elekter läheb koolis liiga kalliks maksma, võib petroolilampidega läbi ajada küll.
Noor õpetaja Herbert Eller (eestistatult Pärt Ellerhein – orkestrijuht ja kooridirigent, Aasa Ellerheina abikaasa, loe ka siit) pidas valla volikogu ja kooli hoolekoguga sõnalahinguid põrandate õlitamise ja elektrivalgustuse pärast..
***
Herbert Eller oli esimene pedagoogilise ettevalmistusega õpetaja Oru koolis – ta oli lõpetanud Läänemaa Õpetajate Seminari 1926. aasta kevadel. Oru koolis töötamise ajal õppis ta kaugõppe teel ka Tallinna Muusikakoolis.
Uut kasvatusmetoodikat rakendades tuli õpetaja Elleril sageli ette kokkupõrkeid vanameelse koolijuhataja Spuhliga.
Õpilastele meeldis ta väga – õpetas neid armastama laulu, muusikat, kirjandust ja loodust. Tema juhendamisel koostasid lõpuklasside õpilased referaate, matkasid ning sportisid…
***
Traditsiooniliselt korraldati kaks korda aastas koolipidu. Üks oli jõulupuu, teine kevadpidu. Peo ajaks ehitati kõige suurema klassi ühte otsa lava, teises klassis oli einelaud.
Ettekanded olid mitmekesised. Eriti andekas tantsude ja võimlemisettekannete õpetamisel oli õpetaja Ida Viikmann-Jakobson, kes tuli Orule õpetajaks siis, kui Eller lahkus. Lapsevanemetele siiski ei meeldinud, et lapsi tantsima õpetatakse – tantsimine olevat patt.
Üldse oli koolis sel ajal suur mõju kirikul. Lapsevanemate soovil püsis koolis õppeainena ka usuõpetus, kaks korda nädalas peeti hommikupalvusi. Pidulikud sündmused algasid sageli vaimuliku talitusega.
Vene keelt koolis enam ei õpitud, selle asemel õpetati saksa ja inglise keelt. Venelaste ja kommunistide vastu kasvatati vihavaenu.
***
Igal kevadel oli Lääne-Nigula kihelkonna koolidel (Oru, Taebla, Palivere, Jalukse, Nagimäe, Kirimäe) kokkutulek. Mitu korda toimus see Tagavere mõisa pargis (1925-1928). Hiljem kohtuti ka Keedikas ja Palivere mõisa pargis.
***
Maikuu esimesel pühapäeval tähistati emadepäeva. Sel päeval oli koolimaja kaunistatud ja rahvast tulvil.
***
1931. aasta sügisel tuli Oru kooli õpetajaks Läänemaa Õpetajate Seminari lõpetanud Artur Vana. Ta oli väga energiline mees, organiseeris õpilastega palju huvitavaid tegemisi – anti välja seinalehte „Päikesekiir“, asutati keelpilliorkester, peeti spordivõistlusi Taebla kooli õpilastega. Lauldi segakooris, õpiti näidendeid, korraldati ka üksikuid kirjandusõhtuid, kooli ruumides viidi läbi samariitlaste(esmaabi)- ja keedukursusi.
Kooliaed piirati kuusehekiga. Hilisemad õpilased mäletavad, et Oru kooli kuusehekk oli nii hästi pügatud ja tihe, et seal peal võis lausa kõndida…
***
Järgmise fotoga seostub ka üks laiemale üldsusele teadaolev lugu.
Pildil 1934. aasta 6. klassi õpetajad ning õpilased:
- Arnold Aavik
- Elfriide Pross
- Miralda Groosjäger (Kütas)
- August Jurma
- Leida Kurismann (Kaldma)
- Valter Kuur
- Voldemar Kuuskman (Kuusklaid)
- Hermann Laanberg
- Hermann Mahkur (Maanurm)
- Eerik Nurk
- Endla Oengo (Õngo)
- Salme Pappuu
- Lemmi Saar
Blond neiu esimese rea keskel on Lemmi Saar, kes inspireeris kunstnik Ants Laikmaad 1937. aastal looma kauni maali “Linnamäe Lemmi”.
Loe Lemmist veel siit.
***
Artikkel Linnamäe Lemmist tõi meid rahututesse sõja-aastatesse. Väeosade sõdureid paigutati sel ajal Oru rahvamajja ja koolimajja, nii vene kui saksa omi…
***
1944. a sügisel määrati Mittetäielikuks keskkooliks muudetud Oru kooli direktoriks Nikolai Taavre, õpetajateks Elsa Ploom ja Helga Saar.
(Vahemärkusena – kooliajaloolane Ilmar Kopso on oma artiklis
öelnud, et Mittetäielik keskool oli Nõukogudeaegne
eufemism – ei tahetud öelda, et tegemist on 7-klassilise algkooliga…)
Koolimaja oli sõjajärgselt säilinud enam-vähem rahuldavalt, kuid inventar (pingid, õppevahendid) oli laiali kantud või hoopis hävitatud.
Klasside põrandad olid täis seinakappidest välja heidetud kraami, arhiivimaterjal reostatud ja aeti ahju.
Paarinädalase korrastustööga jõuti nii kaugele, et kool algas 30. oktoobril.
Õpetajaid oli vähe, moodustati liitklassid – 1. ja 3. (37+33 õpilast!!!), 2. ja 4. (20+18 õpilast), 5. ja 6. klass (25+17 õpilast). Õnneks tuli mõne päeva pärast üks õpetaja – Voldemar Mällo – juurde ning esimene ja teine klass lahutati.
Pinke kõikidesse klassidesse ei jätkunud. Löödi kokkku ajutised pikad lauad, mille taga istus korraga kümmekond õpilast.
Andekamad õpilased tol aastal olid :
- klassis Helju Pool, Lemmi Pais,
- klassis Viktor Petrov, Viljar Veere, Antonina Kulp,
- klassis Jaak Allmere, Saima Silde, Elvi Pank, Helga Mustkivi,
- klassis Hilja Allvee, Lemmi Mets, Alfred Lumeste,
- klassis Alma Holts, Toomas Krupp, Helju Ploom,
- klassis Ilme Enok, Ain Krupp, Selma Holts.
***
Algas võitlus sanitaarolude paranemise eest. Koolimaja riietehoiu kõrval asuv köök kubises prussakatest. Õpetajate korterites, mis asusid koolimajas, olid lutikad. Õpilastel esinesid sageli täid ja sügelised. Olukorra parandamiseks pidasid õpetajad vestlusi, tehti pidevalt kontrolli ja teostati parasiitide tõrjet.
***
Õppetöös oli palju raskusi. Oli puudus õpikutest, vihikutest. Klassijuhatajad õmblesid päevikud vanadest päevikutest rebitud lehtedest.
Õpetajad täiendasid end pidevalt poliitilise kirjanduse lugemisega ja püüti kõigiti anda lastele nõukogudelikku kasvatust. Õpetajate poliitiline teadlikkus jäi siiski madalaks ja esines vääratusi. Tänu haridusosakonna poolt korraldatud poliitõppustele ja neile järgnenud eksamitele tugevdati õpetajate kaadrit.
1944 asutati esimene pioneerisalk. Vanempioneerijuhiks oli Elfriide Saar. Malevanõukogu esimeheks valiti Elvi Pank.
1945. aasta jaanuariks oli Orul juba 17 pioneeri. Pioneerid organiseerisid lasteajakirjade ühislugemisi ja arutelusi, õpiti isetegevusettekandeid, kaunistati langenute haudu ja kooliruume riiklike tähtpäevade puhul.
30. aprillil arreteeriti koolidirektor Nikolai Taavre, asetäitjaks määrati õpetaja Elsa Ploom.
Viimased õppetunnid olid 19. mail, algas eksamite periood. Eksamid olid kohustuslikud alates neljandast klassist. Koolitöö lõppes 5. juunil.
***
1945/46 õppeaastal algas õppetöö 1. septembril. Koolidirektoriks määrati Heino Nurmiste, kes oli ühtlasi ka vanemate klasside eesti keele õpetaja.
Õpetajad olid:
Erna Nurmiste (algõpetus)
Elsa Ploom (algõpetus, saksa keel)
Helga Saar (eesti keel, geograafia, laulmine)
Voldemar Mällo (vene keel)
Helga Sõelsepp (algõpetus, eesti keel)
Helma Veere (matemaatika, füüsika)
Endel Nurk (algõpetus, kehaline kasvatus)
Õpilasi oli:
- klass … (andmed puuduvad)
- klass – 35
- klass – 27
- klass – 23
- klass – 30
- klass – 23
- klass – 10
Õppetöö kulges juba tunduvalt ladusamini kui eelmisel aastal. Õpikuid ja vihikuid juba oli, kuid paber oli väga halva kvaliteediga.
Sügisel levisid koolis leetrid – 1.klass oli suletud 12.-29.okt.
Kuigi vanemad takistasid lapsi pioneeriks astumisel., oli 1945. aasta lõpuks koolis 20 pioneeri ja 24 oktoobrilast.
Pioneerikoondustest, seinalehtedest ja muust seda perioodi iseloomustavast järgnevates koduloo-juttudes…
Jäägem terveks! 🙂